7. Lekketuvastusmeetodid
• Kui kahtlustatakse leket, tuleb lahtine tuli kõrvaldada/
kustutada.
• Kui leitakse jahutusvedelikuleke, mis nõuab jootetöid, tuleb
kogu jahutusvedelik süsteemist kokku koguda või isoleerida
(sulgeklappide abil) lekkekohast kaugel asuvas süsteemi
osas.
• Seejärel tuleb süsteemist läbi lasta hapnikuvaba lämmastik
nii enne jootmisprotsessi kui ka selle ajal.
8. Eemaldamine ja tühjaks laskmine
• Parandustööde tegemiseks – või mis tahes muul eesmärgil
– jahutussüsteemi sisenemisel tuleb kasutada tavapäraseid
protsesse. On siiski oluline järgida parimaid tavasid, sest
tuleb arvestada tuleohtlikkust.
Järgida tuleb järgmist protsessi:
• eemaldage jahutusvedelik
• laske läbi inertgaasiga
• tühjendage
• laske veel kord läbi inertgaasiga
• avage süsteem lõikamise või jootmise teel
• Jahutusvedeliku täitekogus tuleb eemaldada spetsiaalsetesse
kogumisballoonidesse.
• Süsteem tuleb „läbi loputada“ hapnikuvaba lämmastikuga, et
muuta seade ohutuks.
• Seda protsessi võib vaja olla korrata mitu korda.
• Selleks ei tohi kasutada suruõhku ega hapnikku.
• Läbi saab loputada süsteemist vaakumi eemaldamise teel
hapnikuvaba lämmastikuga ja jätkates täitmist, kuni töörõhu
saavutamiseni, seejärel ventileerides atmosfääri, ja lõpuks
välja juhtides, kuni tekib vaakum.
• Seda protsessi tuleb korrata nii kaua, kuni süsteemis ei ole
enam jahutusvedelikku.
• Lõpliku hapnikuvaba lämmastiku kasutamisel tuleb süsteem
läbi ventileerida atmosfäärirõhuni, et oleks võimalik töötada.
• See toiming on absoluutselt elulise tähtsusega, kui on vaja
teha torustikul jootetöid.
• Veenduge, et vaakumpumba väljalaskekoht ei asuks ühegi
süüteallika läheduses ning et on tagatud ventilatsioon.
9. Täitmistööd
• Lisaks tavapärastele täitmistoimingutele tuleb järgida järgmisi
nõudeid:
–
Veenduge, et täitmisseadmestiku kasutamisel ei toimub
saastamist eri jahutusvahenditega.
–
Voolikud või liinid peavad olema võimalikult lühemad, et
nendes olev jahutusvedelikukogus oleks minimaalne.
–
Silindreid tuleb hoida püstiasendis.
–
Enne süsteemi täitmist jahutusvedelikuga veenduge, et
jahutussüsteem on maandatud.
–
Kui täitmine on lõpule viidud, märgistage süsteem sildiga
(kui silti juba ei ole).
–
Tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, et jahutussüsteemi mitte
ülemääraselt täita.
• Enne süsteemi uuesti täitmist tuleb katsetada süsteemi rõhku
hapnikuvaba lämmastikuga.
• Süsteemi tuleb katsetada ka lekkekindluse kontrollimiseks
pärast seda, kui täitmine on lõpule viidud, aga enne süsteemi
uuesti käiku laskmist.
• Enne töökohast lahkumist tuleb teha järelmeetmena
lekkimiskatse.
3. Tihendatud komponentide parandamine
• Kui teenindustööde ajal on tingimata vaja, et seadmestikus
oleks elektritoide olemas, siis tuleb kõige kriitilisemasse kohta
paigaldada pidevalt töötav lekketuvastusseade, et hoiatada
võimalikult ohtlikust olukorrast.
• Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et tööde tegemisel
elektrikomponentidel ei muudetaks kaitsekorpust selliselt, et
see kahjustab kaitsetaset.
• Selleks tuleb kontrollida, et kaablid ei saa kahjustada, et ei
oleks liiga palju ühendusi, et ei kasutata terminale, mis ei
ole tehtud originaalse tehnospetsifikaadi järgi, ei kahjustata
tihendeid, tihendeid ei paigaldata valesti jne.
• Veenduge, et aparaat on monteeritud kindlalt.
• Veenduge, et tihendid või tihendusmaterjal ei ole kulunud
selliselt, et need ei täida enam oma otstarvet, milleks on ära
hoida tuleohtliku atmosfääri sisselaskmist.
• Varuosad peavad vastama tootja tehnospetsifikatsioonidele.
MÄRKUS: Silikoontihendi kasutamine võib pärssida mõnda
tüüpi lekketuvastusseadmete efektiivsust.
Sisemiselt ohutuid komponente ei ole tarvis enne
nendel töötamist isoleerida.
4. Sisemiselt ohutute komponentide parandamine
• Ärge laske süsteemi püsivat induktiivset või mahutavuse
koormust, veendumata, et see ei ületa lubatud pinget ja
kasutatava seadmestiku puhul lubatud voolu.
• Sisemiselt ohutud komponendid on ainsat seda tüüpi
komponendid, millel võib teha töid, kui vool on sees,
plahvatusohtlikus keskkonnas.
• Katseaparaadid peavad olema õige nimirežiimiga.
• Komponentide väljavahetamisel asendage need ainult tootja
poolt kindlaks määratud osadega.
• Muud osad võivad põhjustada jahutusvedeliku süttimist
atmosfääri lekkimise tõttu.
5. Kaabliühendused
• Kontrollige, et kaabliühendused ei ole kulunud,
korrodeerunud, liigse surve, vibratsiooni all, vastu teravaid
servi või muude kahjulike keskkonnamõjude all.
• Kontrollimisel tuleb arvesse võtta ka vananemise või pideva
vibratsiooni mõju niisugustest allikatest nagu kompressorid
või ventilaatorid.
6. Tuleohtlike jahutusvedelike tuvastamine
• Mingil juhul ei tohi kasutada jahutusvedelikulekete otsimisel
või tuvastamisel võimaliku süttimise allikaid.
• Halogeniidilampi (või muud detektorit, mis kasutab lahtist
tuld) ei tohi kasutada.
7. Lekketuvastusmeetodid
• Tuleohtlike jahutusvedelike lekete tuvastamiseks tuleb
kasutada elektroonilisi lekkedetektoreid, aga tundlikkus ei
pruugi olla piisav või tuleb detektorid ümber kalibreerida.
(Tuvastusseadmestiku kalibreerimine tuleb teha
jahutusvedelikuvabas kohas.)
• Veenduge, et detektor ei ole potentsiaalne süüteallikas ja on
kasutatava jahutusvedeliku jaoks sobiv.
• Lekketuvastusseadmestik tuleb seadistada jahutusvedeliku
LFL protsendimäärale ja kalibreerida kasutatavale
jahutusvedelikule ning sobiv gaasiprotsent (maksimaalselt
25%) on kinnitatud.
• Lekketuvastusvedelikud on sobivad kasutamiseks enamiku
jahutusvedelikega, kuid tuleb vältida kloori sisaldavate
puhastusvahendite kasutamist, sest kloor võib vasega
reageerida ja söövitada vasktorustikku.
Lisaohutusjuhend R32 jahutusvedelikuga õhukonditsioneeri ja soojuspumba kohta vastavalt
standardile IEC 60335-2-40:2018
PMML0524 rev.2 - 01/2021
51
ET
